Üldine sissejuhatus
- Viimati muudetud:
- Autor: Kadi Lilienthal
Millal ja miks võib tööleping lõppeda?
Tööleping ei ole igavene. Iga tööandja ja töötaja peaks teadma, et tööleping võib ühel hetkel lõppeda – see on normaalne osa töösuhetest. Õige juriidiline termin on “töölepingu ülesütlemine”.
Põhjused, miks tööleping üles öeldakse, võivad olla väga erinevad ning ei tähenda alati konflikti või probleeme. Töölepingu võib üles öelda näiteks siis, kui töötaja soovib minna edasi uuele ametikohale või kui tööandjal pole enam tööd pakkuda. Samuti võib töölepingu üles öelda osapoolte ühisel kokkuleppel – eriti siis, kui mõlemale on selge, et koostöö ei jätku.
Mõnikord on töölepingu lõppemine seotud konkreetse tähtajaga – näiteks kui töötaja võetakse tööle kindlaks perioodiks ja see aeg saab läbi. Teistel juhtudel tuleb ette olukordi, kus töötaja ei täida oma tööülesandeid või tööandja käitub ebaõiglaselt – ka siis võib töölepingu üles öelda, kuid sellised juhtumid nõuavad enamasti täpset dokumenteerimist ja seadusest kinnipidamist.
Töölepingu ülesütlemine ei tohiks tulla üllatusena ega toimuda üleöö. Alustaval ettevõtjal on eriti oluline mõista, et kogu protsess peab toimuma selgelt, seaduslikult ja võimalusel läbipaistvalt, et vältida hilisemaid vaidlusi. Lõppkokkuvõttes on töölepingu lõppemine lihtsalt üks osa tööelust – oluline on teada, kuidas seda õigesti teha. Märksõnaks on dokumentide korrektsus!
Lepingu ülesütlemise alused töölepingu seaduses (TLS § 79-94)
Töölepingu ülesütlemise alused on väga erinevad ning sõltuvad kindlast olukorrast. Seega on väga oluline hinnata kõiki asjaolusid ja kui on tõesti vajalik tööleping üles öelda, valida just selleks sobiv alus. Järgnevalt on välja toodud peamised töölepngu ülesütlemise alused.
- Lepingu lõpetamine poolte kokkuleppel
Tööandja ja töötaja võivad igal ajal töölepingu lõpetada vastastikusel kokkuleppel.
Siin ei pea järgima etteteatamistähtaega ning pooled saavad lõpetamise tingimused ise paika panna (millal lõppeb, kas tasutakse hüvitist jne).
Viide: TLS § 79 - Lepingu lõppemine tähtaja möödumisel
Tähtajaline tööleping lõpeb automaatselt, kui kokkulepitud tähtaeg saabub. Kui on sõlmitud tähtajaline leping nt neljaks kuuks, siis leping lõppeb automaatselt, kui pooled pole kokku leppinud lepingu pikendamises.
Viide: TLS § 80 - Töölepingu lõppemine töötaja surma korral
Töötaja surma korral lõpeb tööleping.
Viide: TLS § 81 - Korraline ülesütlemine töötaja poolt
Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda, teatades sellest ette vähemalt 30 kalendripäeva. Pane tähele, et korraliselt saab üles öelda, vaid töötaja!
Viide: TLS § 85 - Töölepingu ülesütlemine katseajal
Katseajal võivad mõlemad pooled töölepingu üles öelda. Tööandja ei tohi katseajal üles öelda põhjusel, mis pole seotud katseaja eesmärgiga.
Viide: TLS § 86 - Erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel
Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on oluliselt rikkunud töölepingut või ei ole võimeline tööd tegema. Siia alla kuulub töölepingu ülesütlemine nt töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu, töövõime vähenemine, hoiatuse eiramine, joobeseisundis tööl viibimine, vargus/pettus/usalduse kaotus, kolmanda isiku usaldamatuse põhjustamine, saladuse hoidmise/konkurentsipiirangu kohustuse rikkumine.
Viide: TLS § 88 - Erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel (koondamine)
Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui tööandja tegevus lõpeb, töömaht väheneb või töö ümberkorraldamise tõttu ei ole võimalik tööd pakkuda. Sellisel juhul on tegemist koondamisega.
Viide: TLS § 89 - Kollektiivne ülesütlemine
Kui tööandja koondab suure hulga töötajaid, tuleb järgida kollektiivse ülesütlemise korda.
Viide: TLS § 90 - Erakorraline ülesütlemine töötaja poolt
Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui tööandja on oluliselt rikkunud töölepingut või töötingimused on muutunud töötaja jaoks vastuvõetamatuks. Olulise rikkumise põhjused ei ole seaduses lõplikult välja toodud, kuid seadus annab ka mõned näited: töötaja ebaväärikas kohtlemine; töötasu maksmisega viivitamine; oht töötaja tervisele.
Viide: TLS § 91 - Ülesütlemise piirangud
Tööandja ei tohi töölepingut üles öelda teatud olukordades, näiteks raseduse või lapsehoolduspuhkuse ajal.
Viide: TLS § 92 - Raseda või väikelast kasvatava isikuga töölepingu ülesütlemise erisus
Tööandja ei tohi töölepingut üles öelda töötajaga, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast last, välja arvatud erandjuhtudel.
Viide: TLS § 93 - Töötajate esindajaga töölepingu ülesütlemise erisus
Tööandja peab järgima erikorda, kui soovib töölepingu üles öelda töötajate esindajaga, näiteks usaldusisikuga või töökeskkonnavolinikuga.
Viide: TLS § 94
Eelpool on välja toonud peamised töölepingu ülesütlemise alused vastavalt töölepingu seadusele. Täpsemate tingimuste ja korraga saad soovi korral tutvuda töölepingu seaduse täistekstiga, mis on kättesaadav siit:
Tähtajalise vs tähtajatu töölepingu ülesütlemine – mis vahe on?
Tähtajalise ja tähtajatu töölepingu ülesütlemisel väga suuri erinevusi ei ole, kuid
siiski on mõningad tähelepanekud, mida tasuks teada.
Tähtajaline tööleping
- Lõppemine tähtaja möödumisel:
Tähtajaline tööleping lõpeb automaatselt kokkulepitud tähtaja saabumisel. Pooltel ei ole vaja eraldi ette teatada, kui selles ei ole neraldi kokku lepitud.
- Üleminek tähtajatuks:
Kui töötaja jätkab töö tegemist pärast tähtaja möödumist ja tööandja ei avalda viie tööpäeva jooksul vastupidist tahet, loetakse tööleping tähtajatuks.
- Erakorraline ülesütlemine:
Tähtajalist töölepingut saab enne tähtaja möödumist ülesöelda ainult mõjuval põhjusel, näiteks tööandja või töötaja olulise lepingurikkumise korral. Korraline ülesütlemine ei ole tähtajalise töölepingu puhul mõeldav.
- Hüvitised ennetähtaegsel lõpetamisel:
Kui tööandja ütleb tähtajalise töölepingu ennetähtaegselt üles majanduslikel põhjustel, tuleb töötajale maksta hüvitist, mis vastab töötasule, millele töötajal oleks olnud õigus kuni lepingu tähtaja saabumiseni. Seetõttu ei soovi enamik tööandjaid pikki tähtajalisi lepinguid sõlmida.
Tähtajatu tööleping
- Korraline ülesütlemine töötaja poolt:
Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda, teatades sellest ette vähemalt 30 kalendripäeva.
- Erakorraline ülesütlemine tööandja poolt:
poolt: Tööandja võib tähtajatu töölepingu erakorraliselt üles öelda ainult mõjuval põhjusel, näiteks töötaja olulise lepingurikkumise või majanduslike asjaolude tõttu (need paragrahvid välja toodud ka eelnevas peatükis).
- Etteteatamistähtajad:
Etteteatamistähtajad: Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel järgima etteteatamistähtaegu, mis sõltuvad töötaja tööstaažist ettevõttes.
Kokkuvõttes on tähtajalise töölepingu lõpetamine seotud kindla tähtajaga ning selle ennetähtaegne lõpetamine on piiratud ja nõuab mõjuvat põhjust. Tähtajatu tööleping pakub rohkem paindlikkust, kuid selle lõpetamisel tuleb järgida seaduses sätestatud etteteatamistähtaegu ja põhjendusi.
Kirjaliku vormi ja dokumenteerimise olulisus
Töölepingu lõpetamisel on korrektne dokumenteerimine ülioluline, eriti vaidluste ennetamiseks ja lahendamiseks.Töövaidluskomisjonides ja kohtutes on just kirjalikud dokumendid need, mis tõendavad, kuidas ja millal tööleping lõpetati ning kas kõik seadusest tulenevad nõuded olid täidetud.
Praktikas on sageli näha, et tööandjad ei dokumenteeri töölepingu lõpetamist korrektselt. See võib viia olukorrani, kus tööandjal puuduvad tõendid selle kohta, et tööleping lõpetati seaduslikult. Näiteks võib puududa kirjalik ülesütlemisavaldus või tõend selle kättetoimetamise kohta. Sellistel juhtudel võib töövaidlus lõppeda tööandja kahjuks, kuna tõendamiskohustus lasub tööandjal.
Seetõttu on oluline:
- Koostada kirjalik töölepingu ülesütlemisavaldus, mis sisaldab lõpetamise alust ja kuupäeva. Tööandja peab alati ülesütlemist põhjendama. Selles peab olema väga põhjalik.
- Tagada, et töötaja kinnitab ülesütlemisavalduse kättesaamist allkirjaga või muul tõendataval viisil.
- Säilitada kõik töölepingu lõpetamisega seotud dokumendid vähemalt 10 aastat, vastavalt töölepingu seaduse nõuetele.
Korralik dokumenteerimine ei ole pelgalt formaalsus, vaid oluline osa riskijuhtimisest ja õiguskindluse tagamisest ettevõttes. See aitab vältida võimalikke vaidlusi ja tagab, et töölepingu lõpetamine toimub seaduslikult ja läbipaistvalt. Seega soovitan kohe algusest peale luua korrektne dokumenteerimise kord ja kokku koguda/luua kõik vajalikud dokumendi põhjad.
Mis hetkel loetakse tööleping lõppenuks?
Töölepingu lõppemise hetk sõltub sellest, kuidas leping lõpetatakse:
- Poolte kokkuleppel: Tööleping lõpeb kokkulepitud kuupäeval, mis fikseeritakse kirjalikus kokkuleppes.
- Tähtajalise lepingu puhul: Leping lõpeb automaatselt tähtaja saabumisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
- Korralise ülesütlemise korral: Töötaja teatab lepingu ülesütlemisest 30 kalendripäeva ette. Leping lõpeb etteteatamistähtaja möödumisel. NB! Tähtaega hakatakse alati lugema avalduse esitamisele järgnevast päevast.
- Erakorralise ülesütlemise korral: leping öeldakse üles avalduse kättetoimetamise hetkel, kui avalduses ei ole märgitud hilisemat kuupäeva.
Oluline on, et kõik töölepingu lõpetamisega seotud toimingud dokumenteeritakse korrektselt ja kirjalikult. See hõlmab ülesütlemisavaldusi, kokkuleppeid ja kättetoimetamise tõendeid. Korralik dokumentatsioon aitab vältida võimalikke vaidlusi ja tagab, et töölepingu lõpetamine toimub seaduslikult ja läbipaistvalt.
