Töötajapoolne töölepingu lõpetamine
- Viimati muudetud:
- Autor: Kadi Lilienthal
Tavapärane ülesütlemine töötaja poolt (TLS § 85)
Mis see tähendab?
Töötajal on õigus lõpetada tähtajatu tööleping ilma mõjuva põhjuseta, kui ta ei soovi enam tööd jätkata. Seda nimetatakse korraliseks ülesütlemiseks. Erinevalt tööandjast ei pea töötaja seda otsust seaduse järgi põhjendama, vaid võib põhjuseks öelda omal soovil töölepingu
ülesütlemine.
Etteteatamise tähtaeg
Töötaja peab töölepingu ülesütlemisest tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. See tähendab, et tööleping lõpeb alles siis, kui 30 päeva on täis – mitte kohe avalduse esitamise päeval. Tähtaega hakatakse lugema järgnevast kalendripäevast (arvestatakse sisse nädalavahetused, riigipühad).
Näiteks: Töötaja esitab avalduse 5. mail 2025, st viimaseks tööpäevaks loetakse 4. juuni 2025.
Kuidas vormistada?
Töötaja peab ülesütlemise tegema kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-post, digiallkirjaga dokument). Kuna sotsiaalmeedia on meie igapäevaelu lahutamatu osa, siis kohtupraktikas loetakse ülesütlemisavalduseks ka see, kui töötaja kirjutab nt personalijuhi messengeri.
Materjalide hulgast leida ülesütlemise näidise.
Lõpetamine mõjuval põhjusel (TLS § 91)
Töölepingu seaduse § 91 alusel on töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel. See tähendab, et töötaja võib töösuhte lõpetada koheselt, ilma etteteatamistähtaega järgimata, kui tööandja on oluliselt rikkunud oma kohustusi või kui töötaja isiklikud asjaolud muudavad töösuhte jätkamise võimatuks.
Mis on mõjuv põhjus seaduse mõttes?
Mõjuv põhjus on olukord, kus kõiki asjaolusid ja mõlemapoolseid huve arvestades ei saa mõistlikult eeldada töölepingu jätkamist. Töölepingu seaduse § 91 lõigetes 2 ja 3 on toodud näited mõjuvatest põhjustest:
- Tööandja oluline kohustuse rikkumine, näiteks:
- Töötasu maksmisega oluline viivitamine.
- Ebaväärikas kohtlemine või ähvardamine (siia alla läheb ka töökius).
- Töö jätkamine seoses reaalse ohuga töötaja elule, tervisele või heale nimele.
- Töötaja isiklikud põhjused, näiteks:
- Terviseseisund, mis ei võimalda tööd jätkata.
- Perekondlikud kohustused, mis muudavad töö jätkamise võimatuks (näiteks peab lapse või vanema eest hoolitsema).
Oluline on märkida, et mõjuva põhjuse olemasolu peab töötaja suutma vajadusel tõendada
Kuidas töötaja peab ülesütlemise vormistama?
Töölepingu erakorraline ülesütlemine peab toimuma kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirja või digiallkirjastatud dokumendi kaudu. Muidugi on võimalik ka avaldust paberkandjal esitada, kuid elektroonilist viisi kasutades jääb ajatempel külge ning see võib vaidluse korral väga väärtuslikuks tõendiks osutuda.
Avalduses tuleb selgelt välja tuua:
- Töölepingu lõpetamise alus - viide töölepingu seaduse § 91-le
- Mõjuva põhjuse kirjeldus – konkreetne selgitus, miks töösuhte jätkamine ei ole võimalik.
Sarnaselt teiste avaldustega võiks ideaalis sisaldada:
- Avalduse esitaja nime ja andmeid;
- Kellele avaldus esitatakse, ametikoht;
- Avalduse esitamise kuupäev;
- Põhjalik ja detailne põhjendus, miks töötaja ei sobi tööle;
- Etteteatamistähtaeg ja paragrahv;
- Viimane tööpäev ja lõpetamise alus;
- Allkiri;
Materjalide hulgast leiad ülesütlemise näidise
Erakorralise ülesütlemise hüvitisest
Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles mõjuval põhjusel, mis tuleneb tööandja olulisest kohustuse rikkumisest, on tal õigus nõuda tööandjalt hüvitist.
Tööandja peab maksma töötajale hüvitist, mis vastab töötaja kolme kuu keskmisele töötasule.
Hüvitise suurust võib kohus või töövaidluskomisjon muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Näiteks praktikas määratakse lühikest aega kestnud töösuhte puhul hüvitiseks tavaliselt 1-2 kuu keskmine töötasu.
Töövaidluskomisjon
Töölepingu ülesütlemisega seotud vaidlustes on nii töötajal kui ka tööandjal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole, kui nad leiavad, et tööleping on üles öeldud õigusvastaselt või ebaõiglaselt.
Vaidlustamise tähtaeg
Töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks tuleb töövaidluskomisjonile esitada avaldus 30 kalendripäeva jooksul alates ülesütlemisavalduse saamisest. Sellest tähtajast tuleb kinni pidada, sest tähtaja möödudes ei võeta avaldusi menetlusse.
Kes võivad pöörduda?
Töötaja võib vaidlustada tööandja poolt töölepingu ülesütlemise, kui ta leiab, et see on olnud õigusvastane või ebaõiglane.
Tööandja võib vaidlustada töötaja poolt töölepingu ülesütlemise, kui ta leiab, et töötaja on töölepingu üles öelnud õigusvastaselt, näiteks mõjuva põhjuseta või vorminõudeid rikkudes.
Avalduse esitamine
Avaldus töövaidluskomisjonile tuleb esitada kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (digiallkirjastatud dokument või paberil Tööinspektsiooni saata).
Avalduses tuleks selgelt välja tuua:
- Avaldaja andmed: nimi, isikukood või registrikood, aadress ja kontaktandmed.
- Vastaspool: nimi, isikukood või registrikood, aadress ja kontaktandmed.
- Selgelt sõnastatud nõue: näiteks "Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamine".
- Nõude aluseks olevad asjaolud: kirjeldus olukorrast ja põhjendused, miks ülesütlemine on õigusvastane.
- Tõendid: dokumendid või muud materjalid, mis toetavad avaldaja seisukohta.
- Allkiri: avaldus peab olema allkirjastatud kas käsitsi või digitaalselt.
Töövaidluskomisjoni otsus
Töövaidluskomisjon analüüsib esitatud avaldust ja tõendeid ning teeb otsuse, kas töölepingu ülesütlemine oli õiguspärane. Kui komisjon tuvastab, et ülesütlemine oli õigusvastane, võib ta:
- Tunnistada töölepingu ülesütlemise tühiseks, mis tähendab, et töösuhe ei ole lõppenud.
- Lõpetada töölepingu alates ajast, mil see oleks lõppenud seadusliku ülesütlemise korral, ning määrata hüvitise maksmise kohustuse.
Töövaidluskomisjoni otsus jõustub, kui kumbki pool ei esita otsuse vaidlustamiseks hagiavaldust maakohtusse ühe kuu jooksul pärast otsuse kättesaamist.
Oluline meeles pidada
- Tähtaeg on range: kui avaldust ei esitata 30 kalendripäeva jooksul, loetakse töölepingu ülesütlemine kehtivaks.
- Tõendamiskohustus: pool, kes vaidlustab töölepingu ülesütlemise, peab suutma tõendada, et ülesütlemine oli õigusvastane.
- Menetlus on tasuta: töövaidluskomisjonis menetlus on riigilõivuvaba.
Lisainformatsiooni ja juhised töövaidluskomisjoni poole pöördumiseks leiate:
